Eesti raamatu aasta algab eesti kirjanduse päeval 30. jaanuaril. Lauluisa muuseumis avatakse sel puhul väljapanek Kreutzwaldi isiklikust raamatukogust pärit kõige huvitavamatest raamatutest. Igal raamatul on jutustada oma lugu, mis ühtlasi seotud selle omanikuga.

Kreutzwald oli üks esimesi eestlasi, kes juba 1861. aastal kutsus üles avalikke raamatukogusid (Bibliotheken) asutama, nähes nendes olulist osa rahva harimisel, sest „raamatutekogud on koolide kõrval kõige mõnusamad tiivad, mille peal mitme vaimud lendama õpivad“. Gustav Blumberg meenutab: „Tema /Kreutzwaldi/ lemmikharrastuseks oli kõigepealt ta raamatukogu, mis talle aastas rohkem maksma läks kui sõiduhobune, ja seetõttu leidus seal alati kõige uuemat ja paremat.“

Kreutzwaldi suurest raamatukogust on muuseumi jõudnud ainult 220 saksakeelset raamatut. Põhiline on saksa klassikaline kirjandus, mis mõjutas teda juba koolipõlves ja on tema muganduste kaudu jõudnud ka eesti kirjandusse. Eriti kõrgelt hindab ta Friedrich Schillerit ja Johann Wolfgang von Goethet, sest „need on Saksamaa laulikutetaeva kõige heledamad tähed, kelle hiilgust aastad ega aastasajad ei jõua kustutada“ (1861).

Vitriinis on Goethe ja Schilleri teoste kõrval ka Heinrich Heine, Gotthold Ephraim Lessingi, Johan Karl August Musäusi teosed.

Kõige vanem raamat on Friedrich Gottlieb Klopstocki kurbmäng „Salomo“ (1765). Kõige väärikam ja kaunim aga Kreutzwaldi kauaaegse sõbra, keisri ihuarsti doktor Philipp J. Karelli pühendusega kaunis nahkköites Piibel. Ka Kreutzwald armastas raamatuid kinkida. Nii näeme „Kalevipoega“ (1862) pühendusega sõbrale ja ametivennale Theodor Mühlenthalile ja jõuludeks teenija Liisa Kreekile (Kreekale) kingitud Piiblit, mis on hiljuti Kanutis restaureeritud.

Raamatutes leidub ka Kreutzwaldi autogramme või märgiseid. Tal ei olnud ilmselt tavaks igasse oma raamatusse sisse kirjutada, vaid ikka nendesse, mida ta rohkem hindas: eepos, entsüklopeedia, 18. sajandi trükised.

Iga raamatukogu räägib alati midagi ka omaniku kohta ja kajastab tema huvialasid ning tõekspidamisi. Nii aitavad ka Kreutzwaldi kogu raamatud meil mõista teda kui inimest ja kirjanikku, kelle lugemus mõjutas meie rahvusliku kirjanduse sündi.

---