Aadi Parhomenko

Vana-Võromaa juurtega üliõpilase Aadi Parhomenko üks õppeaine Tartu Ülikoolis oli „Eesti kultuuriajalugu“. Selle raames valmis tal uurimistöö „Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi tegevuse ja eesmärkide analüüs“.

Selle aasta juunis valmis 1920. ja 1930. aastatel Võrus tegutsenud Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi tegevust analüüsiv uurimistöö. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis asub kõnealuse seltsi arhiiv, milles leiduv protokolliraamat on uurimistöö peamine allikas. 

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi asutasid 1923. aastal Võrus linna aktiivsemad kodanikud, nende hulgas haridustegelane Johannes Käis ning Jakob Teder, tulevase Kreutzwaldi muuseumi esimene juhataja. Seltsi eesmärgiks seati Kreutzwaldi mälestuse jäädvustamine ning säilitamine. Eesmärkide saavutamiseks kavatseti püstitada Kreutzwaldile Võrru monument ning osta tema Võru maja selleks, et sinna muuseum rajada. Raha kogus selts korjandusi läbi viies ning üritusi korraldades. Mälestussamba püstitas selts 1926. aastal. Maja ostmine aga venis rahapuuduse tõttu. Kreutzwaldi maja õnnestus seltsil osta 1940. aasta juunis. Samal aastal lõpetas Nõukogude okupatsioonivõim Kreutzwaldi seltsi tegevuse, ent Jakob Tedrel lubati muuseumi rajamist jätkata. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum avati 28. juunil 1941. 

Uurimistöös paigutati Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi tegevus ajalooteaduslike mälu ja mälestamise teooriate konteksti. Selgus, et Kreutzwaldile Võrru mälestussamba püstitamist võib tõlgendada kui avaliku ruumi Eesti Vabariigile ideoloogiliselt sobivaks ümberkorraldamise akti ning monumendi ühe olulise eesmärgina nähti tulevaste põlvede motiveerimist. Tõsiasi, et okupatsioonivõim lubas jätkata Kreutzwaldi muuseumi rajamist, näitab, et Lauluisa isikut ja loomingut oli võimalik sobitada Nõukogude ideoloogiasse.

Aadi Parhomenko

---