Kreutzwaldi muuseumis toimuvad huvilistele köitmise töötoad, kus saab õppida valmistama märkmikku või raamatut. On ikka uhke küll panna isetehtud raamatusse kirja tarkuseterad, mis elu jooksul kogunevad. Oli ju eepose-Kalevipojalgi isalt päritud tarkuseraamat. Seda lugu kuuled omale tarkuseraamatut tehes.

Köitmise töötuba kestab kaks-kolm tundi, kõik materjalid ja töövahendid on kohapeal olemas. Osavõtutasu on 10 eurot. Osalemiseks tuleb aeg kokku leppida: Marika Sepp, tel 5192 8199, e-post marika.sepp@wi.ee.

 

 

 

 

 

 

Tarkuseraamat on Kreutzwaldi muuseumi meene, mille saab kohapealt osta või köitmise töötoas ise valmistada. Tarkuseraamatu idee on pärit „Kalevipojast“.

Kord tekkis Kalevipojal tahtmine minna maailma otsa, sinna, kus taevas maaga kokku puutub ja kuhu pole astunud veel ühegi inimese jalg. Selleks ehitati laev hõbedast ja laevameeste rõivadki tehti hõbedast, rauast, terasest ja vasest, et virmalise vehklemine ei saaks meestele viga teha. Teejuhiks palgati Lapu tark Varrak, kes soovis töötasuks hõbedat ja kulda ja kauba peale veel seda, mis Kalevipojal kodus seina külge on kinnitatud. Kalevipoeg oli pikemalt mõtlemata nõus ja nii asutigi teele, kuigi Varrak hoiatas, et maailma lõpu otsimine on tühi töö. Teekonnal juhtus nii mõndagi, maailma otsa ei leitud ja laevanina pöörati tagasi kodu poole. Mõne aja pärast jõutigi koduranda ja kokkuvõtteks ütles Kalevipoeg:

„Kahetsusta kulla vennad,
käigist ei või kasvaneda!
Ülemaks kui hõbevara,
kallimaks kui kullakoormad
tuleb tarkust tunnistada.“

Läks mööda mõni aeg, maal valitses õnnelik rahu. Kord korraldas Kalevipoeg toreda peo. Pidu oli täies hoos, kui Lapu tark Varrak saabus kokkulepitud töötasu järele. Ta  palus Kalevipojalt luba võtta kaasa üks vana raudkaantega raamat, mis Kalevipojal kodus seina külge kinnitatud. Sellesse raamatusse, millest Lapu tark rääkis, oli vana Kalev elu jooksul lasknud palju tulusaid tarkusi tallele panna.

„Kallim veel kui kuld ja hõbe
seisis kütkendatud kirjas:
vanaaegne vaba põli,
meie meestepoege priius,
kehvemate kaunim vara.“

Sõbrad palusid Kalevipoega, et see kallist tarkuseraamatut võõrale ära ei annaks, aga kangelane kostis: „Meest sõnast, härga sarvest. Seisku raamatus ükskõik kui tähtsad tõed, mees peab oma lubamist pidama.“
Nõnda viiski Varrak kaasa raamatu vana Kalevi tarkustega.

---