Kreutzwaldi muuseumis on avatud näitus „Siidile maalitud Kalevipoeg“. Tööd on valminud 1930. aastatel siidimaalitehnikas, autoriks Richard Sööt ja Joann Voldemar Saarniit.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kes olid Richard Sööt (1903–2002) ja Joann Voldemar Saarniit (1909–1984)?

Richard Sööt oli graafik, raamatukunstnik ja disainer. Ta õppis 1933–1936 Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratsiooni ja puuvooli eriala. Asutas ettevõtte Eesti Tarbekunst. Põgenes 1944 Saksamaale ja 1949 USAsse.

Tegutses sisekujundaja ja maalikunstnikuna. Tema maaliloomingus tulevad esile värvikad stiliseeritud vormiga „Kalevipoja“-ainelised tööd („Sõit maailma otsa“, „Linda lein“, „Kalev kosjas“).

Muuseumi kogusse on võetud pärast korrastamist ja raamimist kolm Richard Söödi „Kalevipoja“-ainelist siidimaalitehnikas tööd: „Linda lein“, „Kalevipoja võitlus sortsidega“ ja „Kalevite kants“. Tööd on ilmselt valminud Riigi Kunsttööstuskoolis. Muuseumi käsikogus olid tööd ilma dateeringuta ja väga halvas seisus.

Richard Sööt: „Maal peab olema nagu muusika, nagu luule, või koguni abstraktne mõistmatus, mis peab kujunema kunstniku tunnete reaktsioonis, kanduma üle vaatajale ja tekitama vaatajas samasuguse reaktsiooni.“ (Tulimuld nr 2, 1966)

Joann Voldemar Saarniit oli maalikunstnik ja graafik.

Lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli 1932 dekoratsiooni erialal. Põgenes 1944 Soome, 1948 Kanadasse. Töötas Torontos reklaamifirma osakonnajuhatajana ning pidas maali- ja rakenduskunstistuudiot. Maalinud Eesti ajalugu idealiseerivalt käsitlevaid figuurikompositsioone. Graafikas viljelenud peamiselt siiditrükieksliibrist.

Muuseumi kogu täienes pärast korrastamist ja raamimist kahe Saarniidu siidimaalitehnikas „Kalevipoja“-ainelise tööga: „Kalevipoeg kündmas“, „Kalevipoeg Soome sepa juures“.

Tööd on arvatavasti valminud õpingute ajal Riigi Kunsttööstuskoolis. Halva seisundi tõttu jäeti need omal ajal muuseumi käsikogus dateerimata. Üheks tööde kõrvalejätmise põhjuseks võis olla ka kunstniku põgenemine Nõukogude Liidust.

 

---