Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis on alates oktoobrist avatud Silver Vahtre graafiliste tööde näitus „Kalevipoja ilmaring“. Sari on valminud aastatel 1998–2000. Tekstide autor on Lauri Vahtre.

„Kalevipoja ilmaringi“ saamisloost

Möödunud aastatuhande lõpul jalutasime sõpradega Tallinnas Uuel tänaval ja vestlesime müütidest. Ja jälle kerkis üles saatuse ja vaba tahte probleem. Kas kangelane liigub jumalate poolt ette antud rada mööda või on ta selle tee ise valinud?

Ühes asjas on müüdid üksmeelsed: kangelase iga tegu on saatuslik, iga otsus kahandab tulevasi valikuid. Kuna müüdikangelased on üldiselt teoinimesed, siis kipuvad nende elukäigud halvasti lõppema. Eriti toimekatel nagu Herakles või Kalevipoeg läheb see kiiremini, tarkpeadel nagu Theseus või Väinamöinen kulub rohkem aega, aga lõpuks pole ikka vahet. Kuid eks lõpe ju igaühe elu halvasti – nimelt surmaga. Ja mida need müüdikangelasedki siis muud on kui kollektiivne osa meist endist.

Kreutzwaldi kokku pandud eestlaste rahvuseepos on tõsiasi meie kirjandus- ja kultuuriloos. Samas me nagu tiba häbeneme teda ka. Pole teine päris sama mõõtu kui naabrite oma. Igatahes ei meenu mulle ühtki „Kalevala“ paroodiat, aga „Kalevipoja“ omasid on küllaga. Kuid kedagi teist peale selle „pahaloomulise vägilase“ (nagu kirjutab Kampmann) meil ka võtta pole. Võtame teda siis, nagu ta on.

Nõnda saigi ette võetud mõte vermida „Kalevipojast“ ja Kalevi pojast veel üks münt – piltide/märkide jada, mis kirjeldaks selle paljutahulise loo tahkude vahelisi nurki. Alguses tundus, et need nurgad on puha seotud pattude ja rumalustega, liha- ja joomahimu ning toore jõuga, pikapeale ilmusid aga lagedale sõprus, armastus ja muusika ning mitmeaastase töö lõpuks hakkas asi suubuma ühte suurde ringi, mille minu vend Lauri Vahtre ristis „Kalevipoja aastaringiks“.

Lauri Vahtre kirjutas sarjale, mis kuidagi iseenesestmõistetavalt formeerus tosinaks piltmärgiks ja kaheks alguse ja lõpu „väravaks“, ka tekstid. Lugege neid, kui pilte vaatate.

Osa sarjast võiks olla vaatajatele tuttav, näiteks toimus 1998. aastal Tartu Laste Kunstikooli galeriis näitus „Kalevipoja mõõk“. Täielik originaaltõmmiste esitlus koos tekstidega toimus esmakordselt Tartu Kontserdimajas 2003. aasta märtsis.

 

Silver Vahtre

Tartu 2003

 

 

 

Kunstnik, disainer ja graafik Silver Vahtre sai 2003. aastal Kreutzwaldi mälestusmedali.

Mälestusmedal määrati:

– „Kalevipoja“ teema huvitava, omalaadse ja kaasaegse käsitlemise eest;

– näituse „Kalevipoja ilmaring“ eest Võrumaa muuseumis 2003. aastal;

– seoses 50. sünnipäevaga.

---