Ukrainakeelne „Kalevipoeg“
Avaldatud: 28. märts 2022
Muuseumi uus väljapanek tutvustab dokumentide, käsikirjade ja fotode kaudu Anfissa Räppot kui „Kalevipoja“ tõlkijat ukraina keelde. Ukrainakeelne „Kalevipoeg“ ilmus 1981. aastal Kiievis, illustreerijaks Sergi Jakutovõtš. Abielupaari, Ukraina revolutsionääri, kirjamehe ja haridustegelase Jaan Räppo ja Anfissa Räppo mälestuskivi asub Võrumaal Räpo külas.
Siidile maalitud Kalevipoeg
Avaldatud: 27. jaanuar 2022
Kreutzwaldi muuseumis on avatud näitus „Siidile maalitud Kalevipoeg“. Tööd on valminud 1930. aastatel siidimaalitehnikas, autoriks Richard Sööt ja Joann Voldemar Saarniit.
Toomas Kuusingu piltide näitus
Avaldatud: 30. november 2021
Kreutzwaldi muuseumis on huvilistele vaadata kunstnik Toomas Kuusingu võrukeelsele „Kalevipojale“ tehtud illustratsioonid. Eepose maailma avavad pildikeeles 26 omanäolist tööd.
Näitus “KALEVIPOEG”
Avaldatud: 30. juuli 2021
95 aastat Kreutzwaldi mälestussammast
Avaldatud: 26. aprill 2021
Tänavu möödub 95 aastat päevast, mil Tamula kaldal avati pidulikult dr. Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas, skulptoriks Amandus Adamson. Sündmuse meenutamiseks avatakse muuseumis näitus, mis kajastab samba valmimislugu alates esialgsest mõttest kuni restaureerimiseni 1987.–1988. aastal, mil sammas sai tänapäevase väljanägemise.
Huvitav ese.
Avaldatud: 1. märts 2021
„Koer“, kes läks Kreutzwaldi juurest Kadriorgu
Kreutzwaldi muuseumi kogus on väike malmist „Koer“ („Hispaania hurt“). Ese on saadud Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi kaudu ja ostetud Kreutzwaldi tütretütrelt Alice Blumbergilt 16. aprillil 1930. Nüüd on „Koer“ läinud mõneks ajaks Kadriorgu.
Näitus “Proua Kreutzwaldi mustrid”
Avaldatud: 22. detsember 2020
Näitus „Proua Kreutzwaldi mustrid“ saab täiendust mustrites inspireeritud käsitöödega.
Näitus “Proua Kreutzwaldi mustrid”
Avaldatud: 23. oktoober 2020
TERJE LILLMAA heegelpitside näitus “101 NÕELAPATJA”
Avaldatud: 26. juuni 2020
Juulis, augustis ja septembris K-P 10-18 on Kreutzwaldi muuseumis avatud seto käsitöömeistri ja jutuvestja Terje Lillmaa heegelpitside näitus „101 nõelapatja“.
Jana Valge maalide ja raamatuillustratsioonide näitus
Avaldatud: 6. veebruar 2020
Näitus “Varakambri varjust”
Avaldatud: 13. jaanuar 2020
Avatud on näitus “Varakambri varjust“, kus saab näha Kreutzwaldi muuseumi staareset. “Staarese” on kirjanike muuseumide ühisprojekt, mille raames on muuseum valinud välja ühe eseme- staari. Meie muuseumi tõeline staarese on lauluisa tütre pulmakingad.
Tule kirjanikule külla!
Vaata STAARESEMED kirjanikemuuseumides http://www.kirjanikemuuseumid.ee
“MINO VÕROMAA” illustratsiooninäitus
Avaldatud: 6. november 2019
Joosep Sepa illustratsioonide näitus võrukeelsete juttude kogumikule “Mino Võromaa 30”
Näitus KÄSITÖÖ RADADEL
Avaldatud: 22. oktoober 2019
Detsembris 2019 ja jaanuaris 2020 Kreutzwaldi muuseumis
Käsitöönäitus MUHAMOR JA TEISED
Avaldatud: 10. september 2019
Lolita Kitsiku käsitöönäitus „Muhamor ja teised“ Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi teemajas
Näitus “LAPILINE BALTI KETT”
Avaldatud: 22. juuli 2019
Näitus “Varakambri varjust”
Avaldatud: 13. juuni 2019
Kõikide muuseumide fondid on rikkalikumad, kui temaatilised ekspositsioonid kajastada võimaldavad. Tavaliselt ei saa välja panna pooltki sellest, mis aegade jooksul muuseumisse on kogutud.
Kreutzwaldi muuseum on oma võimaluste poolest tunduvalt paremas olukorras, kui mõni teine ruumikitsikust kurtev majamuuseum. Elumaja interjöör-ekspositsioonis on kogu Kreutzwaldi perele kuulunud (säilinud) mööbel ja lisaks ajastu esemeid ka Võrumaa muuseumi kogust.
Maalinäitus ROHELISED PILDID
Avaldatud: 15. märts 2019
Kreutzwaldi muuseumi teemajas
Näitus AJATUS
Avaldatud: 5. september 2018
Näitus “100 KALEVIPOEGA”
Avaldatud: 15. märts 2018
TIIA ARTLA ja MATI MÕTTUS ISIKUNÄITUS
Avaldatud: 25. jaanuar 2018
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis 10.02 – 10.03.2018
Isikunäitus „Lihtne ja soe“
Väljapaneku eesmärgiks seati käelise tegevuse vahendusel nö juurte juurde pöördumine, et väärtustada kudumites ääretut lihtsusetaotlust, ehk teatavat robustsustki, pakkudes samas ka rohket nüansirikkust.
“Sokisadu“ on kui suguvõsa kokkutulek, kus kõikidel nägudel on midagi ühist, kuid väikeste erinevuste vahendusel lisanduvad uued põlvkonnad ja sugulusastmed.
Kudumid baseeruvad kõik ühel algideel, millele iga sokipaar lisab oma nüansi. Tehnoloogia on valitud ääretult lihtne ja kasutusel on vaid kaks värvi, mis seonduvad talvega, mil sooje sokke vajatakse. Valge sümboliseerib lund, läikniit jääsära ja oranži erinevad varjundid talvist päikeseloojangut valgel maastikul. Lume kohevust väljendab nn vorpide kudumine parem-pahempidiste vahelduvate pindadena. Väljapandud piltide juures on talvemotiivide käsitlemisel samasugused põhimõtted: lakooniline värvivalik ja lihtsustatud visuaalsed kujundid. Abstraktsusele kalduv tulemus jätab vaatajale piisavalt ruumi omapoolseks tõlgenduseks. Autor on huvitatud tagasisidest selle kohta, mida erilist vaatajad ühelt või teiselt pildilt leidsid või kas keegi tundis ära koha, mida pildil kujutati. Nii nagu piltide puhul, juhitakse ka kudumite juures tähelepanu asjaolule, et sama idee võib võtta sadakond erinevat ilmet ning iga potentsiaalne kuduja saab ise edasi mõelda ja veel variatsioone leida.
Nõuanne: kudumise käigus piilu alati ka töö pahemale poolele, nii võid avastada uusi põnevaid väljundeid parema poole teostamiseks!
Idee teostamise tulemusena valmis 141 erineva lahendusega sokipaari ja 12 fototöötlust.
2018 aastal antakse 100 sokipaari üle Eesti Kaitseväele, et pakkuda välismissioonidel osalejatele killukest kodusoojust.
Täname toetajat, Eesti Kultuurkapitali.
Tiia Artla (Tallinna Ülikooli käsitöötehnoloogia ja rahvakunsti lektor)
Mati Mõttus (Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut, arvutigraafika õpetaja)