Eesti kirjanike muuseumidel on kavas koostada lauakalender, kus igale kalendripäevale lisatakse tsitaat ühelt eesti kirjanikult. Meil on võimalus lasta kõnelda Kreutzwaldil. Eesmärk on näidata, kui tänapäevaselt kõlab Kreutzwaldi sõnum. Kui kellelgi on välja pakkuda olulisi ja uudselt kõlavaid Kreutzwaldi mõtteid, mis on pärit „Kalevipojast/Kalõvipujast“, „Eesti rahva ennemuistsetest juttudest“, artiklitest või kirjavahetusest, siis tuleks need saata 20. märtsiks e-posti aadressil Aimi.Hollo@ wi.ee.

Valik tsitaate Kreutzwaldilt

Oh häda neil, kes vaimutuult ei märka,
kui tema läbi ilma hakkab puhuma!
Nad on kui puu, kes varemalt ei ärka,
kui muld ta juurtelt läinud laintega.

Fr. R. Kreutzwald, „Rahunurme lilled“, 1871

*

Justnagu pääsuke oma poegi lendama õpetab, nõnda peab minu arvates ka kirjamees oma lugejaid seni harjutama, kuni nad ka tõesti lennata oskavad.

Fr. R. Kreutzwald Schultz-Bertramile, 11.04.1864

*

Kooliolude tõeline parandamine eeldab seminaride asutamist, kus tulevased koolmeistrid võiksid niipalju haridust saada, et nad oma õpilastele peale lugemise, kirjutamise ja rehkendamise ka mõtlemist õpiksid kasvatama ja et pimedate teejuhi amet lõpeks.

Fr. R. Kreutzwald, Inland, 1838, nr 43

*

Kirjanikul aga, kes virgutavalt ja elustavalt oma rahva peale mõjuda tahab, tuleb avaramat silmaringi, rohkem oma äranägemisi ja meheküpsust soovida, muidu võib meelekindlus kergesti hädaohtu sattuda.

Fr. R. Kreutzwald Yrjö-Koskinenile 10./22. oktoobril 1867

*

Trobikond kelmisid näikse esile kerkinud, et uulitsapori kokku mätsida ja seda raamatuturule tuua.

Fr. R. Kreutzwald Yrjö-Koskinenile 10. jaanuaril 1867

*

Eestlase  v õ t m i s k ä e l  on kümme sõrme, kuna a n d m i s k ä e l  on paljalt üksainus vigane sõrm.

Fr. R. Kreutzwald Yrjö-Koskinenile 23. VIII / 4. IX 1866

*

Rahata riigivalitsejal ei ole kätt ega jalga, miska ta vaenlase vastu võib minna.

Fr. R. Kreutzwald, „Kergejalgne kuningatütar“

*

Kes maailmas õnnelikul viisil tahab läbi saada, see peab targasti mõistma oma aega pruukida, sest aeg on see lõngakera, millest meie ajalik elukangas saab kootud.

Fr. R. Kreutzwald, „Kuidas meie päevil aega tuleb pruukida“ („Sipelgas“, 1843)

*

---