Kas koolera või koroona?
Pole midagi uut siin ilma peal. Aastal 1848 polnud levimas küll koroonaviirus, vaid hoopis koolera.
Tartu tohter Friedrich Robert Faehlmann kirjutab Kreutzwaldile 18. juulil 1848:
“Jõle taud pasaste tagumikkudega on meid nüüd igast küljest täitsa sisse piiranud. Peterburis on see veel küllalt äge, Novgorodis koguni kuri, Pihkvas eile saadud viimaste teadete järgi rohkem maad võtmas. Riias sureb iga päev 99 inimest, Tallinnasse ilmus see kahe nädala eest. Kunas küll meie tunnike lööb? …
Valitsus ei kanna hoolt ühegi säärase organi eest, mis arstidele taudi iseloomu, laialilagunemise, äraproovitud ja kõige paremate vastuabinõude kohta informatsiooni annaks. …
Kaitske oma Võru nii palju kui iganes võimalik Pihkva vastu – haigus on nakkav ja kantakse edasi! Tartu on paraku täiesti kaitseta olekus: veel eile õhtul jõudis siia aurulaev Pihkvast koolera eest põgenejatega. Valitsus ei luba mingisuguseid tõkkeid.”
24. juulil 1848 vastab Kreutzwald Faehlmannile:
“Koole-ära-tõbi on meist nüüd ainult veel 40 versta eemal, sest mineval pühapäeval oli 13 versta teinepool Vastseliina lossi kaks surmajuhtumist. Kas taud selle nädala sees meile lähemale tulnud, pole mul korda läinud teada saada. Kui see aga tõepoolest nakkav ja edasikantav on, siis ei jää küll meiegi puutumata, sest et Pihkva ja Võru vahel peaaegu iga päev ühendust peetakse.”
Järgmisel päeval lisab Kreutzwald veel kirja lõppu:
“Koolera on nüüd siis otsaga meie juurde jõudnud.”