Üleinimliku jõuga olendid on levinud paljude rahvaste mütoloogias. Eestis on seesugustest kangelastest tuntuim Kalevipoeg. Rahvuseepose ilmumisest saadik on proovitud kindlaks teha Kalevipoja tegevuspaiku päris maailmas. Vaadates Kalevipojaga seotud teadete päritolu eesti rahvaluule arhiivis, selgub, et eriti tuntud on Kalevipoja-lood läänepoolsel Virumaal ja ajaloolisel Põhja-Tartumaal. Mõned Kalevipojaga seotud muistendid on üles kirjutatud ka Võrumaalt.
(Postimees, 28.05.2022)

 

Kalevipoja-muistendid Võrumaal

„Alg-Kalevipojas“ annab Kreutzwald Alevipoja haua – Kuningakääpa asukoha:

Suure Pihkva maantee ääres
Põhja poolsel tee servas
Seisab Alevide kalmo,
Ase praego avalikult,
Ehk küll küngas ammo kadund,
Kalmo rahvas tänapääval
Kuninga-kääpaks nimetab.

Kuningakääpa asukohta märgib Võrust 6 km kaugusel, Räpina maanteed mööda Lasva poole minna paremat kätt männimetsa algul olev kivi, mida kutsutakse Kuningakiviks. Seal ümbruses leidub ka kääpaid.

Vihtla järv

Kalevipojal olnud sauna tarvis. Teinud selle Haanja mägedesse Rabatu ja Vihtla mäe vahele. Sauna läve ees olnud väike loiguke. Võtnud labida ja visanud mõned labidatäied, saanud vihta kasta loiguke. Praegu kutsutakse seda Vihtla järveks.

Ratasjärv

Kalevipoeg sõitnud Luke liina poole Venemaa veerele. Rõuge kohal kaldunud kraamivankrid oru kaldal küljeli. Koorem löönud suure augu maasse. Koorma asemele tulnud vesi ja praegu kutsutakse seda Rõuge Ratasjärveks.

Sild Võhandu jõel esineb „Alg-Kalevipojas“:

Senni kui Kalevipoega
Sillapuida senna toonud
Olevipoeg linnameister,
Kuulus torni ehitaja,
Tegi silda Võhandulle.

Rõuge Pärlijõele on Kalevipoeg tahtnud veski ehitada, millest on sinna jäänud palju kive.

Kord toonud Kalevipoeg üle Peipsi järve koorma laudu ja hakanud siis Pärlijõele veskit ehitama. Paari nädala pärast olnud Kalevipojal juba veski valmis ja jahvatanud siis peeneks 10 vakka rukkeid, mis ta enesele leivaks küpsetanud reisile minekuks. Sänna vallas Pärlijõe ääres on praegugi veel palju kive seal kolme jõe haru kohal, kus Kalevipoja veski olnud.

Rõuges Riidsilla karjamõisa põllul Rõuge-Mõniste maantee ääres asub suur kivi, mille Kalevipoeg olevat Koiva jõe äärest toonud ja siis korra Vanapaganat visanud, kui see teda kavalasti varitseda püüdnud. Vanapagan saanud hea tubli jommi otse kuklasse, nõnda et jalgel vaarunud. Vihas vandunud ta Kalevipojale kättemaksu, neednud ja nõidunud selle kivi ära, veeretanud otse maantee äärde, kus mööda minevatel inimestel alati õnnetusi juhtuvat. Nõnda täitvat see neetud ja nõiutud koht praegugi Vanapagana käsku, sagedasti minevat seal koormad ümber ja sõitjad kukkuvat hobuste seljast maha.

Munamäe ja Vaskna järve tekkimine

Kalevipoeg tulnud lauakoormaga Pihkvast. Tahtnud puhata. Vägimees vaatab: ümberringi pehme maa, igal pool samblad kasvamas. Ei muud kui samblaid korjama. Kogutud samblatest tekib mägi, ümmargune nagu muna. Ei nüüd muud kui samblahunniku otsa puhkama. Pea kuus ööd-päeva unetaadiga samblahunniku otsas magusat sõprust. Samblahunnikust Munamägi tekkinud.

Magamise ajal vajunud vägimehe jalad sügavale maa sisse, vajutanud sinna augu. Pärast vägimehe jalule tõusmist nõrgunud vesi tema jalaasemetesse. Nii tekkinud Vaskna järv Munamäe lähedal.

(E. Laugaste, E. Normann, „Muistendid Kalevipojast“, Tallinn, 1959)

---