Vaino Kenk Kreutzwaldi muuseumis töölaua taga

Vaino Kenk oli üks Võrumaa muuseumi loojaid ja püsiekspositsiooni koostajaid. Ta töötas muuseumis aastatel 1966–2001. Vaino Kengi põhimõtted olid eeskujuks ja toeks noorematele kolleegidele, kes muuseumimaastikul kanda kinnitasid. Tema kogutud rikkalikku kultuuripärandit on Kreutzwaldi, Võrumaa ja Mõniste muuseumi varasalves. Iga tema üle antud museaal on hoolikalt uuritud, täpselt kirjeldatud ja arvele võetud.

Tasakaalukus, täpsus ja hea huumorimeel – need omadused aitasid kolleegidel tema põhimõtteid igapäevases muuseumitöös järgida.

Ma olen küünal,
                  valgust jagan,
     kui õhtul läheb pimedaks.

     Teil valgust jagan,
               ise aga
     tund tunnilt põlen
     lühemaks.

     Ent saabub hetk,
                kui taht on läbi,
     tast süsi jäänud järele.
     Siis enne kustumist veel 
                 seinal
     mu kuma viimselt väreleb.

     Ma ise kustun,
                kaon jäävalt,
     kuid rahul olen endaga,
     et veidikegi suutsin muuta
     ööd teie ümber valgemaks.

     Enn Tuuling,  „Küünal“

Vaino Kenk on öelnud:

* Muuseumi aluseks on kogud ehk fond: esemed, dokumendid, fotod.
* Asjad on oma ajastu peegel, ükskõik millisest ajalooperioodist need pärinevad.
* Materjale tuleb koguda kõigi ajalooperioodide kohta, ka neid, mis on seotud meie rahvale raskete ja alandavate aastatega.
* Muuseumitöötaja peab jääma objektiivseks, erapooletuks vaatlejaks.
* Inimesi tuleb muuseumis rikastada uute teadmistega.
* Oma tööd tuleb teha pühendumise ja armastusega, see ongi kõige alus.

Kaasteelised muuseumimaastikul

---