Eesti Põllumajandusmuuseum Ülenurmel loobus Fr. R. Faehlmanni büsti eksponeerimisest ja tõi selle Võrru Kreutzwaldi muuseumi. Faehlmanni büst asub nüüd väärilisel kohal kirjanduslikus ekspositsioonis, kus kajastub tema osa Õpetatud Eesti Seltsi asutajana ja „Kalevipoja“ mõtte algatajana.

Kujur Ferdinand Veeberi (Weber; 1904–1986) Faehlmanni pronksbüst on valminud 1939. aastal, aasta varem sai valmis kipsbüst. Kunstiteadlane Villem Raam kirjutab 1941. aastal ilmunud monograafias „K. J. Petersoni ja Fr. R. Faehlmanni tööde ikonograafia“: „Ei ole ükski teine eesti ärkamisaja tegelane oma eluajal leidnud kunstis nii elavat kujutamist…“ Teda on portreteerinud Eduard Hau, Georg Friedrich Schlater jt. Nende kunstnike tööd olid Faehlmanni kujutamisel aluseks ka Veeberile.

1938. aastal tähistas Õpetatud Eesti Selts oma 100. aastapäeva ja Faehlmann kui üks asutajaliige ja president kerkis taas kesksele kohale. Võib oletada, et Veeberi Faehlmanni büst valmis seltsi tellimustööna, aga aegade ja segaste olude tõttu jäi tähelepanuta. Kunstnik ise lahkus Eestist 1944. aastal.

Faehlmanni büsti „avastaja“ oli emeriitprofessor Jüri Kuum, kes hindas kõrgelt tema osa eesti kultuuriloos, nimetades teda ka esimeseks Eesti maaideoloogiks. Büst asetati maakividest alusele põllumajandusmuuseumi ees 1999. aastal, kus see oli tänini.

Nüüd on Faehlmann jõudnud Kreutzwaldi juurde, kus kirjanduslikus ekspositsioonis kajastub tema osa Õpetatud Eesti Seltsi asutajana ja „Kalevipoja“ mõtte algatajana.

1852. aastal kirjutas Kreutzwald  varalahkunud sõbra ja mõttekaaslase elutöö jäädvustamiseks põhjaliku ülevaate „Dr. Fr. R. Faehlmanni elu“, mis on esimene eesti kirjandus- ja kultuuriloo monograafia.

---