Eesti rahvajutud Kreutzwaldi aias

Maikuus on Kreutzwaldi aeda oodatud väiksemad lasterühmad, et jutte kuulata ja värskes õhus mängida. Selleks kuuks on valmis pandud jutt „Pikkjalg, Osavkäpp ja Teravsilm“. Nagu pealkirigi aimata laseb, saab pärast jutu kuulamist proovile panna just oma kiiruse ja osavuse.

Pikkjalg, Osavkäpp ja Teravsilm

Fr. R. Kreutzwald, „Eesti rahva ennemuistsed jutud“

…Nõnda rääkides oli ta kui kass kätki servale roninud, võttis kerakese punast lõnga oma taskust, sidus ühele pojale lõngaheide mõlema jalakedra, teisele käerandmete ja kolmandale üle silmakulmude pea ümber…

…Ometi nähti juba maast madalast, et igal lapsel iseäranis tugevad on imelõngal kosutatud liikmed: ühel silmad, teisel käed ja kolmandal jalad. Seepärast nimetasid vanemad neid hiljem kangust mööda: esimese Teravsilmaks, teise Osavkäpaks ja kolmanda Pikkjalaks.

 

Pikkjalg oli võtnud tee hommiku poole.

Temast sai hobusekarjus ühe kuninga juures.

Tagaajamismäng: karjus Pikkjalg peab kõik hobused, kes palavaga laiali on jooksnud, õhtuks koplisse ajama.

 

Osavkäpp rändas lõuna poole.

Tema oli osav igal alal, ei leitud maailmas ametmeest, kellele ta selliks ei võinud minna.

Meisterdamine: meister Osavkäpp peab kuninga sõjaväele saapad õmblema.

 

Teravsilm oli teekäigu võtnud õhtu poole. Ta hulkus tüki aega ühest paigast teise ega tahtnud kuskil õiget kindlamat teenistust leida… Ühes suures linnas kasvas kuninga rohtaias üks väga kallis puu, mis kuldõunu kasvatas, aga juba kolmel ööl oli üks kõige suurematest õuntest ära varastatud, kuigi ümber puu vahid valvasid. Teravsilm mõtles kohe, et siin midagi iseäralikku kavalust võis olla, mida ehk terase silmaga võiks ära tunda.

Osavusmäng: varga tabamine kuldõuna pealt.

Seoses eriolukorraga on osalejate arv piiratud – kuni 10 osalejat grupis. Mängud on korraldatud nii, et saame kinni pidada eriolukorra reeglitest.

Broneeri külastus

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid
Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing