10. veebruaril tähistab Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum sünnipäeva. Vanim Eesti kirjanikumuuseum asutati 80 aastat tagasi. Muuseum asub Kreutzwaldi kunagises Võru-kodus (1833–1877). Külastajatele neljas hoones avatud näitused võimaldavad tutvuda Lauluisa elu ja loominguga süvitsi.

Kreutzwaldi muuseumi elulugu annab ülevaate muuseumi kujunemisest.

Kreutzwald ise ennustas, et  +waldi muuseum sünnib tema sajandaks sünnipäevaks (1903).

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi sünnitunnistus kannab siiski hilisemat kuupäeva – 10. veebruar 1941. Aluseks  Eesti NSV rahvakomissaride nõukogu määrus koha- ja erimuuseumide asutamise kohta.

I ekspositsioon – koostajad Rudolf Põldmäe ja Aino Undla.

  1. aasta 1. jaanuaril võeti maja seinalt maha einelaua silt ja peagi alustati põhjalikke restaureerimistöid. Eesmärk oli taastada kogu maja (ruumide jaotus) ja krunt nii, nagu see oli Lauluisa Võru-päevil. Õuepealsesse majja loodeti asutada Võru linnamuuseum. Muuseumi direktoriks oli määratud koolide inspektor Jaan Reinet, aga kogu tegevust korraldas ikkagi Jakob Teder.

II ekspositsioon – koostajad Aleksander Krull, Õitse Vijard, Valdeko Leeto; kujundaja Kalju Puust.

1951 asus muuseumi juhtima Aleksander Krull (direktor aastatel 1951–1994). Aeg nõudis uut ekspositsiooni: saabumas oli Fr. R. Kreutzwaldi 150. sünniaastapäev. Kreutzwaldist võis ja pidi rääkima. Tema kuulus 19. sajandi kirjameeste hulka ja „Kalevipoega“ ei olnud kantud keelatud kirjanduse nimekirja.

III ekspositsioon – koostajad Aleksander Krull, Salme Lubi; kujundaja Vello-Ergav Asi.

1961 oli „Kalevipoja“ juubeliaasta, möödus 100 aastat esmatrükist (1857–1861). See oli igati vääriline põhjus ekspositsiooni uuendada. Aegki andis väljapaneku koostajatele vabamad käed. Eesmärgiks oli esitada Kreutzwaldiga seonduv aines heas kujunduses. Kujundajale Vello-Ergav Asile kui endisele võrulasele oli töö südamelähedane. Koostöös saavutati sisu ja vormi harmoonia.

IV ekspositsioon valmis järk-järgult: 1989 – elumaja interjöör, kirjanduslik osa; 1991/1992 – tõllakuur ja muinasjututuba, aed, lehtla, teemaja, saun.

Koostajad: Aimi Hollo, Siiri Toomik (alates 1994 muuseumi direktor); kujundajad Leila Pärtelpoeg ja Marika Laretei.

1987/1988. aastal oli võimalik asuda sisustama elumaja.

Põhimõtteline muudatus seisnes kirjandusliku osa ja interjööri lahutamises ning kogu kompleksi terviklikus väljaarendamises, millest unistati juba muuseumi asutamise ajal. Eesmärk oli sisustada Kreutzwaldi kodu nii, nagu see võis olla tema Võru-aastatel 19. sajandi keskel. See maja oli arsti ja võrulase kodu 44 aastat, siin sündis eesti rahvuskirjandus (eepos), siin oli oma ajas üksi seisva looja pelgupaik.

Muuseumi väljapanekud neljas hoones võimaldavad pakkuda külastajatele elamuslikku ringkäiku. Süvitsi minekuks on abiks töölehed ja teemakohased filmid, muinasjutumänguks on nukud, töötoas on võimalus muuseumimeene valmistada. Suurenenud on muuseumi avatus mitmesugusteks tegevusteks ja üritusteks. Kõige selle juures peab isikumuuseum aga jääma ikkagi selle isiku muuseumiks, keda ta põlistab.

Vaata ka meie kodulehel virtuaalnäitust „Muuseum muutuvas ajas“ (I–V).

 

 


Liitu uudiskirjaga

Iga kuu ilmuv Vana-Võromaa muuseumide uudiskiri.

    Soovin saada uudiskirja aadressile:

    Lisainfo ja ilmunud uudiskirjad.

    Broneeri külastus

    Vaata ka

    Vana-Võromaa muuseumid
    Võru Instituudi uudiskiri banner
    Vana Võrumaa muuseumid
    Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing