Nele Reimann-Otsaru Bernard Kangro sünniaastapäeval 18. septembril 2024
Bernard Kangro kirjanduspreemia sai tänavu Nele Reimann-Otsaru jutukogu eest ,,Vanaimä pääsokõsõ’“, mille esitlus oli aasta alguses, 19. veebruaril, Kreutzwaldi muuseumis. Raamat räägib läbi lapse silmade elust 1960. aastate Vana-Võromaa Orava kandi Luuska küla Lätte talus. Esitlusel tõstsid esimesed lugejad esile autori head võru keelt ja kaasahaaravat jutustamisoskust; Kangro-preemia žüriid võlus ka raamatu tundetoon: üle argielu laotuv pühapäevapaiste. Raamatut kaunistavad Merike Lätte joonistused.
Jutukogo ,,Vanaimä pääsokõsõ’ ’’ om võrokeeline raamat, koh kõnõldas elost 1960. aastidõ Vana-Võromaa Orava kandi Luuska külä Lätte taloh. Vanaimä koto mõtsa veereh, taloello, luudust ja inemiisi näüdätäs üte latsõ kaemist perrä. Kõnõldas üte suguvõsa elost ja raamaduh om kah perrepilte. Kaunistusõs kunstnik Merike Lätte tettü’ joonistusõ’.
Vana-Võromaa juurtega üliõpilase Aadi Parhomenko üks õppeaine Tartu Ülikoolis oli „Eesti kultuuriajalugu“. Selle raames valmis tal uurimistöö „Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi tegevuse ja eesmärkide analüüs“.
Kevadel tutvustasid Tivoli lütseumi tudengid Roomas Tre ülikoolis „Kalevipoega“. Eesti eepose tõlkimine Itaalias sai alguse professor Domenico Bellacicco eestvõttel. Aasta varem oli ta tõlkinud oma tudengitega soome rahvuseepose ja see andis tõuke ka „Kalevipojaga“ rammu katsuda. Lauluisa muuseum tänab Eesti konsulit Roomas Aivar Tsarskit sündmuse toetamise ja vahendamise eest.
Are Uder mängib 19. augustil kell 12. 00 nukkude abil elavaks Kreutzwaldi ennemuistse jutu „Lopi ja Lapi“. Lugu pakub laste kõrval mõtteainet ka täiskasvanutele.