Arhiiv

Broneeri külastus

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid
Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing

Töötoas valmib aedniku aastaraamat

Avaldatud: 28. märts 2024

17. aprillil kell 10 pakub Kreutzwaldi muuseum huvilistele aiapidajatele võimalust meisterdada endale voldikköites märkmik, kuhu on hea sõnas ja pildis aasta aiatööd talletada.

(veel …)


Edukas esinemine Koidula etluskonkursil Pärnus

Avaldatud: 28. märts 2024

Heli Piht, Arabella Antons, Maara Parhomenko. Foto: Ants Liigus

Kreutzwaldi muuseumis toimunud X Koidula etluskonkursi eelvoorus olid hindajate arvates parimad Maara Parhomenko (Koidula, „Siis nuta“; Reio Roos, „Peräsõna“), Kreet Rosin-Pindmaa (Koidula, „Lained“; Kreet Rosin-Pindmaa, „Südamesillal“) ja Raili Leesalu (Koidula, „Ei jõua ma“; Linda Ruud, „Inimesed ilma tuleta“). Edukalt läks neil ka finaalvoorus 9. märtsil Koidula muuseumis: Maara Parhomenko sai 3. koha, Kreet Rosin-Pindmaa ja Raili Leesalu aga eripreemia.

(veel …)

Ilmus tähelepanuväärne täiendus kreutzwaldiaanale

Avaldatud: 28. märts 2024

See foto Friedrich Reinhold Kreutzwaldist on leidnud läbi aegade kõikvõimalikes trükistes ja meediavormides kõige enam kasutust. Pildi on teinud 1870. aastatel Reinhold Sachker.
Fotod pärinevad raamatust „Doktor Kreutzwaldi visiitportreed“.

Produtsent, stsenarist ja režissöör Mait Laas avaldas 16. märtsi Postimehes artikli „Kuidas lauluisa Kreutzwald näguderaamatu hulluse küüsi langes“. Autor tutvustab Ago Ruusi raamatuid („Doktor Kreutzwaldi visiitportreed“, „Vana-Võromaa päevapiltnikud“) ning täiendab huvitavate faktide ja tähelepanekutega nn visiitportreede aega, kui „ainulaadsest jumalaloomingust sai standardiseeritud äri“.
(veel …)


Muinasjututund 28. veebruaril kell 11 ja 13

Avaldatud: 27. veebruar 2024


Emakeelepäeva lugemistunnis Kristjan Jaak Peterson

Avaldatud: 27. veebruar 2024

Kui minust ükskord kuulukse: „Ta elas ammu!” –
Siis püha laulupikse heidan teie hinge,
Mu haruharvad sõbrad! läbi halli aja.

K. J. Peterson

Kristjan Jaak Peterson (1801–1822) oli esimene luuletaja, kes ülistas oma oodis „Kuu“ selle maa keelt. Tema aegumatus sõnumis kõlab usk eesti keele püsimisse.
14. märts, K. J. Petersoni sünnipäev, on meie emakeelepäev. Suurmehe lootuse täitumise tõestuseks ja oma eesti keele oskuse kinnituseks kirjutavad sajad inimesed sel päeval e-etteütlust. Muuseumi lugemistunnis loeme aga K. J. Petersoni loomingut ja meenutame andekat isiksust meie rahvusliku kirjanduse loojate hulgast.

(veel …)