95 aastat Kreutzwaldi mälestussammast
Tänavu möödub 95 aastat päevast, mil Tamula kaldal avati pidulikult dr. Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas, skulptoriks Amandus Adamson. Sündmuse meenutamiseks avatakse muuseumis näitus, mis kajastab samba valmimislugu alates esialgsest mõttest kuni restaureerimiseni 1987.–1988. aastal, mil sammas sai tänapäevase väljanägemise.
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi mälestussamba lugu
1923. aastal asutatud Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi põhikirja esimene punkt nägi ette „dr. Kreutzwaldi mälestuseks ehitada ja püstitada Võru linnas ausammas (mälestusmärk)…“.
Samba püstitamiseks korraldati kontserte, peeti pidusid ja viidi läbi ülemaaline korjandus. Kuigi loodetud summat kokku ei saadud, otsustati mõttega edasi minna.
Kuulutati välja samba kavandite võistlus tähtajaga 1. aprill 1925. Kavandeid laekus 15 seitsmelt autorilt. Konkursile laekunud tööde hulgas olid kavandid J. Raudsepalt, A. N. Denissovilt, V. Melnikult ja R. Sõrmuselt. Esikohaväärilist tööd ei leitud ja nii sõlmiti leping skulptor Amandus Adamsoniga.
27. juunil 1926. aastal asetati sambale nurgakivi. Samba alusesse paigutati pudel, kus sees mälestusakt. Selle huvitava dokumendiga saab ka näitusel tutvuda.
29. augustil 1926 toimus Lauluisa mälestussamba pidulik avamine. Avasõnad ütles Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi esimees Johannes Käis. Vabariigi valitsuse nimel pidas riigivanem Jaan Teemant kõne ja kõrvaldas kujult katte.
Ajakirjaniku hinnangul oli rahvast „mitmeid tuhandeid ja monument sügavalt liigutav“.
1987–1988 toimus samba põhjalik rekonstrueerimine. Kreutzwaldi kuju asetati lõpuks graniitalusele, nagu Adamson rohkem kui 60 aastata tagasi oli kavandanud, mis aga esialgu rahapuudusel teostamata oli jäänud.
Samba 95. sünnipäeva puhuks on valminud näitus, mis kajastab selle valmimislugu alates esialgsest mõttest 130 aastat tagasi kuni restaureerimiseni 1987.–1988. aastal, mil sammas sai tänapäevase väljanägemise.
Arvukad fotod näitusel meenutavad samba juures toimunud sündmusi. Näitus on koostatud muuseumi kogudes olevate materjalide põhjal ja selle on kujundanud Marika Sepp.
